MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

kirjeldus minu päevast

Hommikul, kui perenaine üles ärkab, peab kaissu pugema peale pikka kannatlikku näkku passimist. Kui perenaine juba miskit moodi liigutab, siis valjusti nurruma hakkama, sest siis võetakse kindlamini kaissu. Nüüd kui ta juba ringi liigub, häälekalt järele joosta ning süüa piiksuda. Söök käes ning perenaine pesus, siis peab ignoreerima toitu ja minema perenaist vaatama end pesemas. Siis ma pesen ka end, muidu ei ole aega. Kui igav hakkab, ajan mööda klaasi veetilku taga. Siis kui perenaine potil käib, siis käin mina ka ning kuna ma kiirem olen, siis jõuan ka veel talle sülle hüpata. Üldse me teeme kõiki asju koos. Kui süüa tehakse, siis ma PEAN kindlasti kapi peal olema ja nägema mis tehakse. Väga ma sööma ei kipu valmistatavaid asju, mulle meeldib kui toit mulle kaussi pannakse.

Kuna perenaine arvutitega tegeleb, siis enamuse ajast ka kodus istub ta arvuti taga. Siis ma ajan seda imelikku noolekest taga või üritan ekraanilt tähti süüa. Väga oluline on istuda mul klaviatuuril ning kuulata kuidas siis see imelik masin piiksuma hakkab - ning olen avastanud, et kui liikuda klahvidel edasi tagasi, siis saab kohe perenaisele kaissu. Üldiselt meeldib meile filme koos vaadata või aknalaual raamatut lugeda, tähendab.. tema loeb, mina vaatan aknast välja ning nurrun süles. Süles olemisega on mul muidu raskuseid. Aga õnneks perenaine ei kisu sülle ka. Ma võin minna siis, kui tahan.

Kui ta õhtuti koju tuleb, siis ma teen kukerpalle esiku põrandal. Tegelikult ma teen talle neid koguaeg. Lähen ukse peale vastu ja teen kohe mitu head kukerpalli. Tingimuseks aga see, et ta peab vahepeal ukse kinni panema. Õhtuti meeldib mulle ka mängida temaga. Ta toob mulle imelikke mänguasju - pikad mustad pulgad millel on suled otsas. Need on mu lemmikud. Mulle meeldib neid suus ringi tassida ning igale poole alla lükata. Mul on neid juba 5 tükki, mida ma peidan diivani alla. Diivani alla peidan ma tegelikult kõike. Kaasa arvatud perenaise kuivava pesu. Seda mulle meeldib kohe väga teha. Tal on selline imelik rest, kuhu ta asju rippuma paneb. Ja kui ta ei vaata, siis ma hüppan, haaran soki ja jooksen diivani alla! Ta teeb kurja nägu ja üritab veepritsiga mind eemale hoida, aga ma olen nii vapper kiisu, ma ei tee sellest välja! Tassin kõik pesu sinna alla ära, kaasa arvatud voodilinad ja rätikud. Nendega on veidi raske, ma pean ikka pikalt sikutama ja punnitama, aga hakkama saan! Ja kuna perenaisel on nurgadiivan, mida ta tõsta ei jõua, siis saan ma sinna endale kogu pesulaari peale teha mõnusa pesa pikaks ajaks. Aegajalt käib mõni külaline, kes diivanit tõstab, siis ta korjab selle kõik ära :( aga pole hullu, järgmine kord jälle :)

Üldiselt olen ma pättuste peale maias. Mulle meeldib eriti õhtuti hakata oma hiiri voodisse viima, kui perenaine magama läheb. Siis ma saan salaja öösel oma hiire ta käe peale panna ja kui ta kätt liigutab, siis liigub ka hiir! Ja siis on nagu päris jaht kohe! Aga perenaine ei ole rõõmus selle üle. Sellepärast ma öösel seda tegema peangi, päeval ta kurjustab. Öösel on perenaine aga väga mõnus padi, kelle nägu lakkuda ja kelle peal magada.

Külalised mulle eriti ei meeldi. Nad tahavad sülle võtta mind koguaeg. Nad ei ole nagu perenaine. Temale võin ma ise minna, külalised aga tahavad kiskuda ja hoida koguaeg. Nad ei meeldi mulle ja ma näitan neile kohta kätte väikse käeründamisega, mis alati lõppeb perenaise keeluga. Siis ma pean akna peale oma pessa minema. See teeb mind kurvaks. Perenaisele ma ju haiget ei tee, milles mure on, aru mina ei saa.

Süüa mulle meeldib. Mõnikord, kui perenaine ignoreerib mind, siis ma lähen näksin ta nina. Või juukseid. See millegipärast alati tõstab ta tuju ja siis ma saan kallistada ja süles olla. Ja hiljem antakse süüa jälle :)

Ma ütlen, see elu on mõnus. Ainult et autoga võiks tihedamini sõitmas käia. Puur mulle ei meeli, selle ma lõhkusin juba ära. Aga mulle meeldib sõidu ajal minna istuda tagaaknale ja taha kaugustesse vaadata. Teinekord ma üritan teisi autosi kätte saada läbi tagumise akna, aga nad ei taha mängida, alati näitavad näpuga ja naeravad. Õues mulle ei meeldi. Seda ma ütlen. Kaks korda olen käinud, no ei meeldi. Siis aitab, kui perenaine sülle võtab ja rahulikult räägib. Jope äärest ma võin välja piiluda, kaugemale ei taha. Ma olen aknast näinud küll kahte suurt isast kassi tigeda näoga minu poole üles vaatamas. Ma tean, et neil on kurjad plaanid minuga. Seega - ma ei lähe!


Tervitades,
Sassu

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee