MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Pilvikupoiss

Me kõik teame lastesalmi, mis ütleb, et väikesed tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust, väikesed poisid aga hoopis tiigrist ja konnast ja kutsikahännast. Rõõmsameelselt seletab salmike inimlaste seletamatut olemust lootes, et nendele, kes täiskasvanute asjalikus maalimas lapsepõlve rõõmsa elujõu ja uudishimu möödapääsmatu tähtsuse unustanud on, siiski inimeste väljamõeldud reeglite suhtelisus meelde tuleb ning avastamisrõõm meenub.

Kahjuks ei tea Pilvikupoisi loo kirjapanija ühtegi salmi, mis lõbusalt ja muretult võtaks ilusates riimides kokku kassilaste olemuse. Olgu nad siis inimeste kodused hellikud või hoopis tänaval sündinud, kasvanud loomalapsed, kelle elu inimese hoole asemel suunab juhuse arm ja hirm. Mille või kellega võrrelda nii väikesi kui ka suuremaid noori kasse?

Ma kardan, et ka Pilvikupoiss - kes on teravhambulise tiiger-lõvi, uudishimuliku konkskäpalise-pahandusetegija veetlev ja nõutukstegev segu, kes on võimaluse ja vajaduse korral lendorav või punase keele ja valgete hammastega susisev draakon, väike unelaisk triibik kassipoiss, teiste kasside väsimatu ning vaimukas mängukaaslane, uudishimu ja umbusu, hea isu ja kahtluse igavese võitluse kehastus ning kes koondab endas veel loendamatul hulgal omadusi, millele inimesed ei ole jõudnud nimegi panna - ei oskaks samuti sellele küsimusele vastust anda. Kuid ta proovib siiski, sest ta tahab, et teda märgataks ja kassiabilised usuvad et temataolistest on vaja rääkida, on nad ju hooletusse jäetud kodukasside järglased. Aga nüüd on tema kord sõna võtta:

"Enne kui ma endast rääkima hakkan, ütlen kohe ära, kes minu perekonnast veel Kassiabist päriskoju saanud on, sest meiega lõppes ühe kodutu kassiperekonna saaga Tallinna vanalinna südames. Siin on olnud minu ema Nana, punane poolvend Dave, õed Kärbseseeneke, Pisiriisikas ja Puravikupoiss, kes muide hoopis plikaks osutus. Või oli see vastupidi - teda peeti tüdrukuks, aga tema oli hoopis poiss. Hi-hii, ma teadsin, et selle asjaga ei ole nii nagu inimesed arvavad, aga ma ei hakanud neile seda ütlema, sest kuidas sa muidu nalja saad kui ise ei tee. Olin siis veel väike ka ja keegi ei oleks mind niikuinii tõsiselt võtnud.

Kassiabi inimeste sõnul oleme me kõik arglikud kiisud. Tagaajamise või kavaluseta ei saa meie perekonna liikmeid naljalt tranaspuurigi. Mind ka ei saa. Eks me olime alguses neljakesi ikka parajad susisejad küll. Igakord kui inimesed liiga lähedale tulid, hüppasime üles - alla, susisesime ja näitasime hambaid nii kuidas jaksasime. Susisemises ja hüppamises oli kõige kangem Kärbseseeneke ja kõige vähem susises Puravikupoiss või plika ja tema sai ka esimesena meist koju. Mina valvasin hoolega puuri, kus me elasime. Koguaeg jälgisin inimest kui see toas toimetas, istusin nagu riigikontrolör ja saatsin pilguga iga inimese sammu ning käeliigutust, tahtsin lihtsalt teada mida see inimene teeb ja kavatseb. Aga olgu selle susisemise, hüppamisega ja muuga kuidas on, isiksused oleme me kõik, see on meil perekonnas. Eks see ongi ju loomulik, et erilised isiksused vahel ebatavaliselt käituvad ning oma tegeliku loomuse avamiseks lihtsalt sobivat olukorda vajavad. Tänaseks on kõikidest minu õedest - vendadest inimestele sõbralikud kaaslased saanud.

Siin öeldakse, et ma olen iseloomuga ja intelligentne kass. Vahel manitsetakse natuke, sest ma tegevat pahandust. See juhtub siis kui ma näiteks inimese mobiili kogemata veekaussi ajan või mänguhoos toidutaldrikus maandun. Ega ma tegelikult ei taha pahandust teha, mul lihtsalt juhub vahel igasuguseid asju. Mulle meeldib väga põrandapesu moppi jahtida ja sulgedega mänguasja püüda. Mulle meeldib inimese näpuotsast head konservi või muud maiuspala süüa, aga siis ma alati proovin oma teravate hammastega sõrmeotsa ka ära, ei saa ju täpselt aru, kus lõpeb hea suutäis ja kust algab inimese sõrm. Kui mõnele teisele kassile näpuotsast midagi head antakse, siis vahel ma kohe ei kannata seda, lähen ja tõmban küünega selle sõrme enda poole. Siis ütleb inimene tavaliselt „ai”. Mõnikord ma patsutan oma teravate küüntega inimesele puuri otsast lagipähe ja sellepeale öeldakse mulle „ai, mis sa teed!” Siis ma susisen neile vastu. See on omamoodi lõbus kuigi midagi oleks nagu puudu. Ma tahaksin tegelikult inimesega sõbraks saada, mängida ja nende tegemistes osaline olla, aga ma ei tea kuidas seda teha. Nõnda ma siis olengi enda moodi, omas maailmas ja nö arglik kass, aga mis parata.

Teiste kassidega saan ma hästi läbi. Magame koos, musitame ja peseme üksteist. Pärast seda kui mu õde Pisiriisikas koju läks, on minu kõige paremad sõbrad Pati, Veera ja Vaska. Pati ja Veeraga magame vahel üksteise otsas, pead, sabad ja käpad segi. Aga kaks korda on mulle siin tuupi ka tehtud, sattusin naiste viha alla. Nad mõlemad olid just hiljuti steriliseeritud suured tüdrukud ja ma ei tea, kas siis sellepärast, aga mõlemad ajasid just mind taga, tagusid käppadega ja hammustasid nagu mina oleks milleski süüdi, ometi olen juba ammu kastreeritud. Et tüdrukuid lüüa ei tohi ja eriti viisakas peab olema nõrgemate vastu, siis ma pidin selle peksu eest ahju otsa põgenema. Sealjuures avastasin, et kassidele on looduse poolt päris head lennu- ja maandumisomadused antud, lendasin lae all puuri otsast ahju peale nagu nool ja maandusin täpselt kuhu vaja. Noh, sinna nad mulle järgi tulla ei saanud ja jätsid mind lõpuks rahule. Võib olla nad said aru, et mina neid vastu ei löö ja sellepärast elasid siis ennast just minu peal välja. Või olid neil kõigest läbielatust lihtsalt närvid läbi. Ühe nimi oli Krissu ja teise nimi Lonni, mõlemad on õnneks koju läinud ja rohkem mul teiste kassidega pahandusi pole olnud. Ma arvan, et võimukate isastega võib mul ka probleeme tekkida, aga eks see ole jälle see meest maalim. Ühesõnaga, ma sobin teiste kassidega kui ainult nemad ise minuga koos olla tahavad.

Ma armastan süüa toorest loomaliha ja hakkliha, tuunikala vees, gourmet väikeses karbis kassikonserve, kassikrõbinaid ja hapukoort. Ma arvan, et ma vist ei kasva väga suureks kassiks. Saan septembris või kuskil nii aastaseks, aga olen ikka väiksemat sorti kodukootud hall triibik peenikese sabaga. Mul on ilusad suured ja ilmekad meekarva silmad. No, kas üldse saab olla ilusamat kombinatsiooni minu silmadega kui helebeez mustade triipudega kasukas, ilusad valged hambad ja punane keel sinna juurde? Peeglit mul siin ei ole, et saaksin ennast imetleda, aga mul on olemas kujutlusvõime. See ütleb mulle, et ma olen ilus triibik ja sobiksin sellise inimese koju, kes minusuguseid armastavad ja mõistavad. Rotimurdjat ja rebastega võitlejat minust ei ole, seega päris maakassiks ma ei sobi. Väikeste ja suurte inimestega, kes sülekassi tahavad, ma ka ei sobi. Minu puhul peaks inimene olema valmis selleks, et ma vajan uue kohaga harjumiseks ja ebakindlusest ülesaamiseks omajagu aega. Olen ikkagi veel kassilaps ja arenen alles. Ma luban, et olen iseseisev ja vaimukas kaaslane, ma tunnen ära armastuse kui see olemas on. Ma ise ka ei tea tegelikult, milline ma olen ja milline olla võiksin. Ma ei teagi endast ega ka oma esivanematest eriti midagi. Ei seda kelle juures nad elasid ega seda kuidas nad oma kodust tänavale sattusid. Minu elu algas tänaval ja seal ei olnud kedagi, kes oleks mind õpetanud inimesega sõber olema. Nii, et see milliseks kass kasvab, sõltub minu meelest ikka inimesest ka. Ma olen siin Kassiabis aru saanud, et kassid on siiski loodud inimesega koos elama, nimetatakse ju minusugust kassi kodukassiks. Ma olen mõelnud, et kodukassi üks põhiõigustest on inimese elamises ise vabalt magamise koht valida ja mina tahaksin oma uues kodus tasapisi inimesele ikka lähemal magama hakata. Samas ma loodan, et mul lubatakse uues kodus olla natuke teravhambuline tiiger–lõvi ja natuke kõiki neid teisi asju, millel veel nimegi pole. Ma ootan üksnes võimalust olla armastatud, hoitud ja mõistetud inimeste lemmik. Ma tahaksin, et mul oleksid oma kodu ja inimesed keda hoida ning omaks pidada, minu elu on mind õpetanud omade ja võõraste vahel selget vahet tegema. Kindel on on see, et ei mina ega ka ükski teine kodukass ei ole hulkuvaks tänavakassiks loodud."

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee