MTÜ KASSIABI KODULEHEKÜLG

Kui talve hakul suvilasse kasse püüdma läksime, ei teadnud me Nublu olemasolust midagi. Plaanisime sealt ära tuua hoopis kassiema koos kahe pojaga, kes lume tulekuga oleksid täesti nälga jäänud. Hangedest ei ole läbipääsu, et keegi söötma saaks minna. Sinna jõudes ootasid kõik kolm meid maja ees.
Toidulõhnad levisid laiali ja äkki nägin lumel umbes 5-kuust kassipoega. Ta oli armsa ümara näo ja triibulise taguotsaga. Kiisu oli väga arg, aga nii näljane, et tuli kuuri alla sööma, mida inimpelglik kass tavaliselt ei tee. Pomisesin siis, et võtaks selle ka kaasa, nii väike siia nälgima jätta...
Sõbranna haaras mu sõnasabast kinni ja järgmisel hetkel kuulsin koledat kassikisa. Ma vist tardusin hetkeks. Ma poleks osanud arvata, et nii väike kass nii jubedat kisa teeb ja pealegi nii kõvasti hammustab! Olime sel ajal hoiukoduna veel üsna rohelised. Igal juhul jõudsime õnnelikult koju ja Nublu hakkas õppima inimesega koos elamist. Arvatavasti on tema kokkupuuted kahejalgsetega minimaalsed ja lisaks on talle kaasa antud väga pelglik iseloom.
Nüüd on Nublu suureks kasvanud, taguots on ikka triibuline ja nägu nagu kurvavõitu tiigrikesel. Rõõmustav on see, et Nublu polegi võõras kohas nii arg nagu kartsime. Kohanemine läheb üsna kiiresti ja pai meeldib talle väga. Eriti meeldib talle peaga vastu inimese nägu puksida. Teiste kassidega sobib ta ka kenasti ning uues kodus võiks mõni kass-sõber olla, seltsis ikka segasem!
Pealegi, kui inimene tahab ühe looma südant võita, siis peab ta selleks ka ise vaeva nägema, ei juhtu siin ilmas veel kõik meie sõrmenipsu peale :)

Kontakt: 56731818, nurrukodu@gmail.com