MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Miuh!

Miuh! Kui mul paluti oma praegust elu-olu kirjeldada, mõtlesin, et mis siin ikka eriti rääkida on. Söön-magan, servast nurru, natuke mängu ja ongi päev õhtul.

Samas teised räägivad, et oi, küll ma olevat aasta jooksul muutunud. No võib-olla.

Kui ma siia pisikesse hoiukodusse saabusin, jah, eks sai mööda nurgataguseid ja madalat profiili hoides liigutud, ettevaatlikult, ikka ettevaatlikult! Teised kassid võivad ju rasvase rinnaga murdma minna, aga minu moto on tasa ja targu.

Näiteks võib mulle vabalt paisid pakkuda, aga palun väga – põrandal. Kindel pind jalge all ning pea ei hakka ringi käima. Magamiskoht samuti. Kui ikka sein on selja taga, kohe turvalisem tunne.

Eks see ole ka seotud sellega, et üks mu käppadest kipub vahel oma elu elama, mitte ei saa teinekord aru, kuhu ta astuda tahab. Kõndides pole suurt märgatagi, aga kui kiire hakkab, siis autojuhtide nali, et tagumine ratas asus just möödasõidule, peab täitsa paika.

Majaperemees ütleb ka, kui külalisi on oodata, et katsu siis tulles kabedamalt kõndida. Hmh, kui on mõistlik tulija, kõhualust sügab, küll ma kõnnin, aga istun igaks juhuks küljega vastu seina.

Ehk siis tahtsin öelda - ettevaatus on mu loomus. Nagu iga kass, mängin, mul on selleks mänguhiir, aga et kindel olla, ootasin paar nädalat, enne kui järele proovisin. Mine tea, võinuks ju elus olla, hammustada näiteks…

Ma ise ei ole enda teada kedagi kunagi hammustanud, see on labane tegevus! Jutuga saab alati kõik asjad lahendatud… Noh, peaaegu kõik. Küünte lõikamine – räägi palju tahes, ei saada aru, et ma seda ei soovi! Oeh. Või kausi täitmine – ütled sõnaselge mäu, aga toit ei saa kuidagi kiiremini valmis. Isegi piuks ei mõju.

Samas, näljas ma pole, katus on pea kohal, keegi sabast ei kisu, nii et üldjoontes on elu rahulik ning kuna ma usun jutu kasulikkusesse, kuuleb nurru minu käest ka ilma seda välja silitamata. Lakun ja nurrun, tukun ja nurrun, söön ja nurrun… noh, saate isegi aru.

Nurr on mul muide selline mahlane, isegi kui ma seda ise ütlen. Ei teagi, kas see tuleneb paksust kasukast, või vibreerib akvaariumialune riiul nii kõvasti vastu… Altkäpa öelduna, ma arvan, et see on ikka mu eriomadus, looduses pidada kõik tasakaalus olema, nii et kui mul käpaga tasakaalu napib, siis mu nurr on sedavõrra kaalukam ja maalähedasem.

Dharma

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee