MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Jõulujutt kassidele

Jõuluöö rahulik hingamine on linna oma hõlma võtmas. Üksteise järel kustuvad akendest tuled ning öise teekäija samme jäävad julgustama üksnes kollaka helgiga tänavalaternad.

Tasane koputus kostab kassimaja uksele ning hetke pärast kostab kopsimine juba akendel, küsivalt ja vallatult, otsekui paluks sisselaskmist noor, naerusuine ja mängulustiline külaline. Ööunele jäänud kiisud ärkavad. Mõni tõstab tasakesi pea, teine liigutab kõrvu, kolmas tõmbab ninaga õhku, tabamaks ja mõistmaks uut lõhna. Osad loomakesed tulevad soojast pesast välja, sirutavad unerammestuse kehast ning istuvad põrandale ootama. Kes see ometi nii hilja koputab, inimesed juba ammu läinud?

Kassimaja kiisudel on uni kadunud, säravad nööbisilmad uudistavad tuttavat ümbrust, see tundub kuidagi teistsugune. Tasane värelus läbib rõõmsalt kassimaja, ei saagi aru kas see on valgus, heli või midagi muud. Uksed avanevad imeväel ning kõik loomad teavad korraga, et midagi head on toimumas. Kartlikud ja kurvad kiisud unustavad oma hirmud ning mure, nõrgukeste ihuliikmed on haigusest ja hädadest järsku priid, tülinorijatest kaob isekus ja kius. Aegamisi kogunevad loomad kassimaja esikusse. Istuvad ringis, lakuvad kasuka siledaks ja särama ning sätivad käpakesed ilusti kõrvuti. Enne kui nad pikemalt mõelda jõuavad, märkavad kiisud kedagi ahju kõrval taburetil istumas. Isegi inimesed ei saaks aru, kas istuja on noor või vana. Naerukurrud külalise näos on noored ja uued, kuid samas igivanad.

Naerukiir silmanurgas säramas köhatab külaline hääle selgeks: „Olge tervitatud, Vana-Egiptuse jumalad, kunagi ammu imetlesid ja austasid inimesed teid! Olge tervitatud ja õnnistatud, mäletan, et need olid loomad, mitte inimesed, kes esimestena Kristuse sündi tunnistasid. Ei ole aegade algusest alates olnud inimest ega kultuuri, kes teid ei tunneks ja vajaks. Ei ole ühtegi lugu inimestest ja nende ajast, kus ei oleks teid.“

Ning siis otsekui iseendaga kõneledes lisab : „aga kõike seda maailm vist enam ei mäleta“. Külaline kohendab ennast mugavamalt istuma, naeratab siis omaette, otsekui iseenda mõtete üle kuid samas ka teda ümbritsevatele loomadele ning lausub: „Kas olete valmis? Öelge nüüd oma soovid!“

Pilvikupoiss: ma tahan, et kassidel oleksid tiivad!

Puupi: lähme New Yorki, vaatame Andrew Lloyd Webberi „Cats“-e!

Kirjumirju: et seriaal „Kelgukoerad“ nimetaks ümber seriaaliks „Kassikelgud“ ja las seal siis koerad veavad kasse kõikide inimeste telekates… hiii…

Julle: hakkaks näiteks inimesi mängima?

Triibu: et lõpuks avastataks Kasside Planeet nagu Ahvide Planeet avastati!

Vilja ja Viljar ütlevad justkui ühest suust: et inimesed oskaksid kassikeelt…

Sefiir: mina tahaks oma kümmet tuhandet krooni, ma ükskord telekast nägin, sealt öeldi mulle, et kümme tuhat krooni ongi sinu... viiks!

Pai: selle puu otsa ronida mida me aknast näeme!

Mari: tahaks omale sõbraks seda hiina või jaapani kahe harulise sabaga nõidkassi…

Minni: tantsud kassidega!

Mürka: ei, ei, laulud kassidega!

Vint Valgesokk: veega mängida ja üldse koguaeg mängida…

Kalle ja Ville: et meile öeldaks „kiisuke, kallis kass”, siis saaks koguaeg nurruda…

Külaline tõstab käe, paludes loomadel vaikida ning lausub: „Inimesed on palju unustanud, tõsi küll, nad on ikka veel noored ja nad usuvad, et täna avastatu on parem ja õigem kui vana ning ajaproovile vastupidanud tarkus. Aga olgu, selline on maailma olemus. Kuid ma näen, et inimesed on teie pead sassi ajanud. Kuulake nüüd, ma räägin teile, kuidas kõik oli ja algas.“

Kiisud nihelevad ja kurnäutavad isekeskis, kellel oma soov ütlemata jäi, püüab seda naabrile veel kõrva sosistada, et kaasamõtlejat leida. Mõni loomake aga sõtkub juba käppadega sooja ahju juures ja nurrub uue ning huvitava jutu õdusat algust nautides.

Külaline muheleb ning alustab: „Inimesed räägivad, et alguses oli sõna, mõned arvavad, et alguses oli mõte või visioon. On arvatud, et alguses oli tühjus, kaos. Loodusrahvad usuvad, et esimesena oli vesi, päike, mägi või lihtsalt ürgne, vägev vaim.

Kuid enne alguste algust olid kaks olendit. Nimetame neist esimest Suureks Kassiks, sest tol ajal olid tal teravad hambad nagu kassil, pikk ning uhke saba, säravad silmad ja teravad küünised. Tal olid tiivad ja tema kõhul olid soomused nagu kalal. Tema turjal oli rida teravaid okkaid ning kõrvade otsas pehmed tutid. Tema oli see, kellest said alguse kõik loomad ja veel mitmed asjad. Igas loomas on osake tema välimusest ja tarkusest. Kasside isepäine loomus, kohanemisvõime, oskus teiste olendite hinge mõista ja neid delikaatselt õpetada on pärit temalt.

Teisel olendil ei olnud kindlat kuju, ta võis oma välimust muuta just selliseks nagu tal tuju oli. Niiviisi unustas ta ise alailma ära, milline ta on, kuid hoolimata sellest imetles ta koguaeg iseennast. Nimetame teda nimega Keegi. Temast said alguse inimesed ja veel mitmed asjad. Eks sellepärast ole ka inimkond kiiresti olemise vorme vahetanud ja küllap unustavad inimesed sellepärast tihti põhjuse, miks nad midagi alustasid. Kuid sellest hoolimata on nad ikka enesekindlad, armunud iseendasse ja oma tegemistesse.

Ükskord tundis Suur Kass, et käes on aeg midagi muuta. Ta lehvitas tiibu, pillas oma silmast pisara ja nii sündisid õhk ja vesi. Ta sukeldus sügavale vette, tõi põhjast muda ning vormis oma suuga sellest maa, mis oli tasane ja rahulik. Ta poetas maale karvu ning okkaid oma kehalt ja nii tekkisid taimed, puud ja loomad. Soomusest tema kõhult said alguse kalad.

Suur Kass sukeldus veelkord, et teha mudast üks kaunis ja täiuslik saar. Sügaval vee all kohtas ta teist olendit nimega Keegi. Mida sa siin teed, küsis Suur Kass. Maailma teen, vastas Keegi. See ei ole ju sinu tehtud, sõnas Suur Kass. On küll, vastas Keegi. Vaata, ma võin selle kõik alla neelata, sest see kõik on minu oma. Keegi avaski oma suure suu ja ahmis maad suhu nii palju kui mahtus ning ujus oma koormaga eemale nii kiiresti kui jõudis. „Mhee-om-minu-omahh“, pudistas ta täis suuga. Kuid Keegi oli endale suhu ahminud liiga suure tüki. Ta pidi suu lahti tegema ja ahmitud tükid lahti laskma. Maa voolas ja võnkles tema suust välja ning niiviisi sündisid mäed, kuristikud ja kõik sellised kohad kus raske on.

Olgu siis nii, ütles Suur Kass. Saagu see maailm selliseks kui see nii pidi olema. Kõiges, mis olemas, on oma koht ka sinul. Kuid pea meeles, et minust alguse saanud olendid on selles maailmas õpetajateks. Kõik sinu loodud raskused on aga olemas ainult selleks, et nendest õppida ning sinust tekkinud olendid on olemas selleks, et nad õpiksid maailma mõistma ja seda arukalt täiendama. Tänu selle mida sa tegid, saab see olema neile väga raske õppetund.„

Võõras tõstab pea ja vaatab enda ümber nurruvaid kasse: „Nüüd te teate, kust te olete tulnud ja milleks. Maailma loomisel juures anti teile ülesanne seda maailma õpetada. Igaühes teist on selleks olemas oskus ja võime. Teie olete osa Suurest Kassist ja ärge unustage seda inimeste, segaduse ja raskuste keskel, mille Keegi lõi.

Minge nüüd ja järgige endas Suure Kassi loomust. Teie olemise mõte siin on teha inimesed targemaks ja paremaks, et nad ennast, maailma ja kõiki olendeid hoidma õpiksid.“

Külaline silitab kõiki kassimaja loomi, tugevad naerukurrud soojalt säramas. Nii naeratatakse vana ja armsat sõpra kohates. „Kuid nüüd magage jõuluöö imelist und“, lausub võõras.

Kõikidel kassimaja kiisudel ongi järsku suur uni. Paljud neist ei teagi hommikul, kuidas nad oma pehmesse pessa said.

Hallika pomiseb unesegaselt: oleks minu turjakarvad ka nagu okkad, siis ma neid õpetaks…

Miisu 3 jaksab vaevu öelda: ma pean neil siis õpetama selle kibeda rohu andmist…

Lara: väga palju väga head sööki on kõikidele olenditele kõige tähtsam…

Dharma: nad saavad targemaks, kui nad minu kõrval on ja mulle pai teevad ... no aga ma ju tean seda…

Kui kõik loomad oma pesades tagasi on, lähevad uksed hiirvaikselt lukku, kiisud uinuvad, otsekui oleks nende peale laotunud soe, pehme ja rõõmsavärviline tekk. Jõuluöisest külalisest jääb kassimajja kerge, natuke salapärane hõng. Esimese jõulupüha hommikul imestavad inimesed, miks kõik kuidagi teistsugune on? Ja las nad jäävadki imestama.

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee