MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Nädala kass - suvekass

Suvekass on nagu tavaline kasski – triibuline, must või kirju, ta nurrub, mängib, armastab päikeselaigus magamist ja oma pererahvast ning tema elu sõltub inimesest. Suvekassi võib saada pea igalt poolt – keegi poetab pappkarbiga külavahele, naabritädi ähvardab oma emakassi sellekevadised pojad uputada, turuväravas surutakse lausa sülle. Suvekass sobib imehästi suvisesse idülli – muidu tänavatolmus igavlenud lastel on vahva mänguseltsiline, pereisa asetab hommikuselt püügilt saadud särjed uhkusega kassi kaussi, triibulistel päevituspatjadel peesitav kassipoeg on hingesoojendav vaatepilt ning toiduks jääb ju suvilas nagunii üle igasugust grilli ja vorsti. Suvekassi ei õpetata käima liivakastis, ta ju niigi enamus aega õues, suvekassi ei vaktsineerita, milleks selline ülearune kulutus ja tema steriliseerimisega ei vaeva keegi oma pead, suvekassid on enamasti kassipojad ning tüütult kräunuva kassipoisi ees pannakse lihtsalt uks kinni. Ühesõnaga – suvekassi pidamine on lihtne! Augustis pakitakse asjad autosse, suvekodu keeratakse lukku, ukse taha tõstetakse viimased grillijäägid ja poolik hapukoorepakk, laste nägudelt võib lugeda arusaamatust, kuuks ajaks kauemaks jäävale naabritädile hüütakse veel, et hoidku silm peal ja ahoi! Suvi on läbi. Trepile jäävad  katkised plätud ja segaduses silmapaar …

Naaber toidabki õnnetut kiisut mõnda aega, kuid siis kolib temagi linna või ei jaksa ta enam toita aina suurenevat kassikarja, kes peremeeste poolt mahajäetuna ringi hulgub. Mõne kuu pärast on neid veel rohkem, emased saavad pojad. Talvel küll osa kasse saab hukka, sest stressist ja näljast nõrk organism on haigustele hea märklaud, kuid järgmiseks suveks on kasside armee täies jõus suvilate vahel uut pesapaika otsimas. Nii mõnigi suve hakul puhkusele tulnud pere otsustab võtta toreda perelemmiku – uue suve-kassi.

See on karm reaalsus, lemmikloomapidamine tänapäeva Eestis. Kõigist linnalähedastest suvila-rajoonidest – Laitsest, Muugalt, Kakumäelt, Väänast – on murelikud naabrid helistanud Kassiabisse. Tihti on lausa pooltel kruntidel mõni ülearuseks osutunud loom. Üheainsa suvilakrundi pealt jõudsid Kassiabisse Pilveke, Triin, Kakuke, Killu, Karums, Udu, Suleke ja Bobik. Nende emad ootavad uut võimalust Loomade Hoiupaigas.


Sinnasamasse suvilarajooni jäi maha veel kümneid kasse koos poegadega. Ei ole masendavamat pilti, kui tihnikust piiluv, inimestesse usu kaotanud endine kodukass. Kodulooma koht ei ole metsas!

Kassiabi paneb kõigile inimestele südamele – palun ärge võtke suvekassi! Palun ärge võtke looma haledusest, igavusest, sellepärast, et lapsed manguvad või suvel on palju vaba aega. Võtke endale loom, vaid siis, kui olete kindlad, et hoiate ja armastate teda terve tema eluea. Suvilas üles kasvanud loomad kohanevad hästi ka korterieluga, õpivad kasutama liivakasti ja harjuvad pideva toasolemisega. Võtke linna kaasa oma armas suvekass ja temast saab pereliige, kes oma truuduse ja siirusega annab soojust ka siis, kui päike enam nii kõrgelt ei käi.

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee