MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Kass Antsu lugu

Kass Ants leiti aprilli lõpus Sirje ja tema pere Merivälja maja aiast. Kiisu oli arvatavasti püüdnud tuppa pääseda, sest trepil oli näha kuivanud verd. Leidjate esimene mõte oli, et maas lebav loomake on halvatud. Kuid õue tulnud koera märgates tõusis kass siiski üles, liikus vaevaliselt mõned sammu ning kukkus taas. Kiisu oli määrdunud ja mullane, vigastatud käpp paksu korbaga kaetud nagu oleks loomal sokk jalas. Ilmselt oli kass juba mõnda aega vaevelnud ning ainuke lahendus oli kiiresti arstiabi otsida. Leidjad sõitsid loomaga kliinikusse. Vigastatud käpp leotati kaaliumpermanga- naadi lahuses puhtaks. Selgus, et tagumise käpa keskmine varvas puudus, luuots paistis, käpp oli tursunud ja tundetu. Loomake jäi tilguti alla jõudu koguma ning kirurgi ootama.

Sirje ja tema pere leidsid hädalisele Loomakaitse Seltsi abil nurgakese Kassiabis. Amputeeritud käpaotsaga kiisu sai koha puuris ning loomasõbrad jäid lootma määratud ravi tulemusi ning kassikese paranemist. Nime sai leidlaps endale Sirje ja tema pere kunagise lemmiku kass Antsu auks.

Kuid Antsukese kannatused ei olnud kahjuks veel lõppenud. Hommikuks oli Ants värske haava lahti närinud ning tuli kutsuda loomakiirabi. Pärast õnnetust sõidutas Sirje-pere kiisut iga päev kliinikusse haava näitama ja siduma. Hoolimata ravist olid haavale tekkinud nekrootilised koed ning arstid soovitasid uut operatsiooni.

Teise operatsiooni tegemiseks valiti Billy loomakliinik. Röntgenis selgus, et lisaks vigastatud käpale on Antsul veel üks vana trauma, vaagnaluu mõra. Arstid leidsid, et enne uut operatsiooni tuleb tema seisundi paremaks hindamiseks jälgida looma liikumist suuremas ruumis kui seda on koerte näitusepuur. Õnneks leidus Kassiabis Antsu jaoks sel hetkel kodune hoiukodu. Arstide lootused said kinnitust, kass Ants kõndis kolmel käpal, kasutas liivakasti ning kõik märgid näitasid, et vaagnaluu vigastus ei takista teda kassielu elamast. Teine operatsioon läks hästi kuid uue olukorraga kohanemiseks vajab kass Ants aega. Seda just emotsionaalselt, füüsiliselt saab Ants kõigega hästi hakkama.

Ants poiss ei nurrunud pärast operatsiooni kaks nädalat, istus pimedas nurgas ega tundnud maailma vastu huvi, käis vaid söömas ja kastis. Esimesel nädalal olid tal valud. Praegu on Ants tõsine kass. Teine hoiukass, noor Annabel, käib teda hellitamas ning kutsub mängima kuid Ants ei lähe, pikutab niisama ega pane justkui tähelegi, et tal seltsiline on. Ants ehmub vahel kui puudutatakse kohta kust jalg eemaldati, ta jälgib alati väga hoolega inimest kui teda kaotatud jala piirkonnast silitada.

Nüüd ootab Ants poiss uut kodu. Me ei tea kuidas kõik need õnnetused kass Antsuga juhtusid. Meil on hea meel, et Antsu kurb lugu on lõpuks ometi õnnelikku pööret võtmas. Koos Antsuga tahame tänada Loomakaitse Seltsi ning Sirjet ja tema peret, kes loomakese ravi ja operatsioonide eest tasusid.

Maailmas on palju jutte ja nalju, kus peategelaseks mõni Antsu nimekaim. Ometi ei sarnane Kass Antsu senine elu lustakate lugudega Kaval-Antsu tegemistest, kes vanatühjale alailma vingerpussi mängis ning kimbatusest alati võtjana väljus. Ega ole tema lugu ka Hansukese ja Gretekese muinasjutu moodi, kus metsa eksinud lapsed lõpuks kurja nõia ahju ajasid ja ise õnnelikult pääsesid. Kass Antsu lugu on lihtsalt ühe omanike poolt hooletusse jäetud loomakese lugu.

Kassiabiliste kogemused ütlevad seda, et märgistamata, kastreerimata või streriliseerimata loomi ei tohiks inimesed omapead õue lubada. Kodukassid lähevad kaduma just kaaslase otsingul, pulmade ajal. Nagu Antsu loost näha, ei leia nad alati koduteed ning enamus neist ei satu ka õnneliku juhuse läbi loomasõprade ukse taha.

Ometi kannab kass Antsu lugu endas ka lootust, see näitab, et ühiste jõupingutuste abil on võimalik palju muuta ja ära teha. Loodame, et kass Antsu lugu julgustab inimesi otsima lahendusi ja panustama kodu kaotanud ja hätta sattunud loomade ellu.

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee