MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Koduhaldjas - Kassu

Ma olen ilus, tark ja graatsiline, mul on nõiduslikud silmad ja haldjahall kasukas. Nad kutsuvad mind siin Kassuks kuigi see ei ole minu pärisnimi. Ma olen eriline ja ma tean seda. Mul on inimeste ja kasside maailmas ainult minule omane koht ja roll. Kassiabis saan seda inimestele näidata sel moel, et istun toas kõige kõrgemal kohal. Mulle tuuakse sinna süüa ja siis ma otsustan armulikult, kas ma seda toitu söön. Inimeste nähes ma teiste kassidega koos söömas ei käi, see ei sobi. Teiste kassidega ühisesse kasti lähen, aga siis kui inimesed ei näe, ma saan ju aru, et mul ei saa Kassiabis olla omaette vetsu ja ma olen nõus sellega arvestama. Inimesed mulle meeldivad, nende käepuudutus on hea ja huvitav. Luban endale vitamiini ja ussirohtu anda, ma tean, et siin Kassiabis ei soovita mulle halba. Nad tõid mind varjupaigast ära, sest neile tundus, et ma ei pea seal vastu. Õigesti arvasid. Nad viisid mind arsti juurde sest mul oli varjupaigast tulles veel kaua aega paha olla. Ma sain nende arstidelt abi.  

Inimestega suhtlemine on minu meelest tore, mul on kahju, et mõned kassid kardavad inimesi - ilma asjata. Tuleb lihtsalt ise teada mida teed, olla mõistev ja samas olukorda valitseda, siis respekteerivad sind teised loomad ja inimesed.  

Ma olen terve oma elu tundnud, et ma mõtlen ja tunnen teistmoodi, minu ümber toimub kummalisi asju ja vahel ma otsekui tean ette, mis juhtuma hakkab. Avastasin need omadused endas juba siis kui alles väike kassiplika olin. Kui sain, siis käisin täiskuu ajal öösel õues, hingasin sisse looduse lõhnu ning kuulasin puude vaikset juttu. Käppadega, mis vastu taimedega kaetud maanahka olid, tajusin maavaimu mõtteid ja looduse olemust. Sooja ahju ja üldse puudest tehtud tule paistel sain magades targemaks. Ärge arvake, et magavale kassile hiir suhu ei jookse – jookseb küll, ülekantud tähenduses kindlasti. Mina kogun magades tarkust ja minu meelest on see rohkem väärt kui üks päris hiir suus. Sest eks tarkusest ole ju kasu rohkem kui ühest söödud hiirest. Tegelikult jooksevad need kõige olulisemad „hiired“ just magava kassi suhu.  

Inimesed ei ole nii targad kui kassid, muidu nad ei oleks sellist vanasõna noorte inimlaste kasvatamiseks ja õpetamiseks välja mõelnud. Küllap nad tahtsid öelda, et laiskus on pahe, aga mõtisklemine ja tarkuse kogumine ei ole laiskus, kuigi see võib eemalt sedamoodi paista küll. Ma ei saa seda pealiskaudsust inimestele ette heita, sest mina näen targemini ja mõistan rohkem kui kõik teised tavalised olendid, kes ei ole nii targaks sündinud. 

Ma olen haldjarahva kass, kes lapsena inimeste juurde elama tuli. Eestis jääb metsi pidevalt vähemaks ja haldjaid ka. Nad peavad ära kolima, sest neil ei ole enam kuskil elada. Veehaldjaid on praegu Eestis rohkem kui metsahaldjaid. Eesti vanarahvas tunneb küll haldjaid, paljudes vanades lugudes räägitakse nendest, mõnes kohas nimetati säravate silmadega metsarahvast halgjateks.  

Imelikul kombel elab kõige rohkem haldjaid Iirimaal, kuigi seal on vähe metsa. Eks haldjate kohalolek mõjub ka inimestele hästi. Küllap sellepärast on iirlaste arusaam maailmast ka teistsugune. Ma teadsin ette, et iirlased Lissaboni lepingut ei toeta. 

Haldjad hoiavad oma loomi ja nemad ei lase oma loomadel mitte kunagi niimoodi kannatada nagu inimesed seda juhtuda lasevad. Haldjad nagu minagi, saavad aru, kuidas kõik omavahel seotud on. Kes hoolib iseendast see hoolib ka teistest. Hea elu, kerge süda ja rõõmus meel on võimalikud ainult siis kui nõrgemat arvesse võetakse ning seda, kes enda eest seista ei saa väärikalt koheldakse. Nii, et asi on ikka mõtteviisis ja ega miski muu kui mõistmine, et kõik mida sa teed, teed sa iseendale, ei anna hingerahu. Selles mõttes on mõni inimene siiski ka tark olnud, keegi neist ju ütles, et ära tee teisele seda, mida sa ei tahaks, et sulle tehakse.  

Inimeste juurde tulin ma elama sellepärast, et metsas oli juba väga vähe haldjaid ja veehaldjate juurde ma kuidagi elama minna ei saa. Vesi ei meeldi mulle. Niisiis tulingi inimeste juurde koduhaldjaks. Olin siis veel noor ja kogenematu, uudishimu oli tarkusest tugevam ja eks ma niimoodi sattusingi valede inimeste juurde. Sealt tänavakassiks ja edasi varjupaika. Ma ei usu, et metshaldjad mulle nüüd siia enam järele tulevad, ma ju tulin nende juurest ära omal vabal tahtel.  

Loodan, et mõned targad inimesed, kes magamise ja silitamise sügavat tähendust mõistavad, viivad mind enda koju. Ma suudan tuua inimeste kodusse valgust, ilu ja headust – ma olen koduhaldjas, kes oskab inimesi targaks ja õnnelikuks teha. Ja mulle meeldib inimeste muusika kui see on haldjate muusika moodi nagu näiteks Enja ja Clannad.

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee