MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Vildik - lihtsalt üks omataoliste hulgast

Delikaatne, tundlik, leebe, empaatiavõimega (iga häda või muret mõistev), alati natuke nõutu ja kurb kui midagi ülekohtust juhtub. Keegi, kes väldib konflikte kas või enda kannatlikkuse ja kannatuste arvel. Mõistev, mitte hukkamõistev. Üks omasuguste hulgast, aga samas siiski väga eriline. Vahel imetletud ja armastatud, kuid mitte alati ja kõikide poolt mõistetud.

Kõlab ju nii nagu oleks jutt sinust või mõnest inimesest keda sa tunned? Aga see jutt on Vildikust ja Vildik on kass.

Vildik tuli meile Tallina Loomade Hoiupaigast. Kõhnuke, peakene armsasti küsivalt ühele poole kaldu. Alguses ei märkagi, et see viltune pea on puue, sest see nagu olekski tema hoiak elu suhtes - murelik ja küsiv. Vildiku viltuse pea põhjuseks on tegelikult mingi trauma. Milline, seda ei teadnud ei hoiupaiga loomaarstid ega tea ka meie. Vildik võib kaotada mingil hetkel tasakaalu ja kukkuda, näiteks siis kui ta püüab seinalt kärbest. Hoolimata harvadest äpardustest, saab Vildik oma elu ja liikumisega suurepäraselt hakkama. Tema jaoks ei ole probleem hüpata väikestelt madalamatelt kohtadelt edasi näiteks raamaturiiuli peale. Ilmselt on mingid konkreetsed liigutused või asendid sellised, kus ta oma keha üle kontrolli kaotab. Sellepärast peaks Vildiku koduks olema maja või korter. Õuekassiks ta ei sobiks, sest väljas üksi jäädes võib ta sattuda olukorda millega ta ise hakkama ei pruugi saada. Võimalik, et see on seotud kuidagi läbielatud traumaga, aga Vildik satub segadusse kui püüda teda kinni hoida või ilmtingimata sülle võtta. Ta tuleb ise sülle ja paidest ning õrnustest ei saa talle kunagi küllalt.

Vildiku viltune pea ja harvad koordinatsioonihäired ei ole mitte mingil moel tema süü, see on lihtsalt tema nõrk külg. Tänaseks on see lihtsalt Vildiku omapära, mis ei vähenda mingil moel tema väärtust.

Nüüd ongi paras koht rääkida Vildikust ja rohkem enam mitte temaga juhtunud õnnetuse tagajärgedest.

Vildik on oma iseloomu poolest parim kass, kes üldse olemas on. Ta sobib kahtlemata kodusse kus vajatakse seltsilist nooremale kassikesele. Vildik lapsendab tingimusteta endast nõrgemad ja pisemad. Praegu on Vildiku lapseks saanud emane Must Emmeliine, must pikakarvaline 3-4 kuune kassipoeg. Kui kõht täis ja aeg magama minna, otsivad nad teineteist üles ja poevad koos mõnda mõnusasse pessa. Vildik lakub väiksema üle, hoolitseb ja lohutab kuni mõlemad koos vajuvad nurrudes rõõmsasse unne. Mida nad unes näevad mina ei tea, aga ma arvan, et unedes ilmub või vähemalt vilksatab unistus kodust. Vildiku hoolitsusest leiavad lohutust ka Mikk ja Wifi.

Endast suuremate ja tugevamatega oleks ta sõber kui nendel oleks vaid sama suuremeelne ja mõistev loomus. Meie tuttav uhke ja enesekeskne Hermeliin oleks sundinud Vildikut elama lauasahtlis, kust ta üksnes valitsejanna armust väljas söömas käia oleks saanud.

Veel mõned näited meie ühisest koosoldud ajast. Legolas (kes on nüüd juba väga heas ja armastavas kodus) oli meie juures väga haige. Legolast oli vaja süstida ja mitte ühe süstiga vaid talle oli vaja teha neid süste alguses kohe mitu. Võtsin Legolase sülle ja istusin temaga diivanile. Vildik tukkus meie kõrval. Rahustasin Legolast ja tegin talle süste, püüdes teda süstidega võimalikult vähe piinata. Vildik ärkas meie askeldamise peale üles ja püsis vaikselt meie kõrval. Oma niiskete silmade ja heleda kassinäoga vaatas ta mureliku ning mõistva kaastundlikkusega (ma isegi julgeks öelda, et hinge kinni hoides) toimuvat. Tema olekus oli mõistmist, kaastunnet, soovi aidata ning arusaamist, et segada küll ei tohi praegu.

Elusolenditega juhtub tihti, et teiste mured ja probleemid on need, millega tegeleda ei soovita, nendest püütakse mitte välja teha. Või veelgi halvemal juhul püütakse teiste probleeme kasutatakse selleks, et nende arvel ennast paremas valguses näidata. Vildikule on selline arusaam tundmatu ja võõras. Vildiku sõprus ja kiindumus on väärt midagi sellist, mida tuleb hinnata ja hoida, tema elus kannatada saanud keha ei vähenda kuidagi selle suhte väärtust mida ta pakub. Tema kaastundlik loomus on sügavam kui mõnel inimesel. Vildik julgeb seda näidata, ta ei teeskle üleolekut ega peida ennast kätteõpitud klisheede taha, kuigi Vildik ei ole inimene, ta on kass.

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee