MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Ingelpoiss

Meie tutvus sai alguse 8.aprilli pärastlõunal, Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmiku lähistel, kui märkasin möödasõidul autoridade vahelisel takistusribal inimesi millegi-kellegi kohal kummardumas. Hetke ajel keerasin tagasi ja nägin kassi seal mururibal.

Kohe oli selge, et kiisu on saanud autolt löögi. See oli kole pilt. Löök oli olnud nii tugev, et üks silm oli peast väljas ja rippus silmakoopa juures, ninast ja silmadest jooksis veri. Kass oli sokis ja mina ka, lisaks olin nõutu, kuna ei osanud midagi ette võtta. Inimesed, kes olid kassi ümber, jooksid bussi peale kui nägid, et keegi peatus. Loodan, et nemad tõstsid kassi sinna mururibale. Kahju, et ei saanud nendega rääkida.

Esimene mõte oli, et kassike tuleks kiiresti uinutada, ta ei tohi piinelda. Hakkasin helistama loomakaitsjatele ja kliinikutesse. Oli puhkepäev ja kliinikud kinni. Väga tänan toredaid Nõmme Loomakliiniku arste, kes jätsid oma puhkeaja tegevused ja tulid oma vabast ajast kiisule appi. Ursula ja Kaia - südamest tänud!!!

Otsus tuli, et magama saab panna alati, aga prooviks ikka aidata. Opp kestis 3 tundi. Kahjuks oli turse nii tugev, et silm enam silmakoopasse ei mahtunud ja tuli ära võtta. Lisaks olid ka hulgalised lõualuude murrud ja ajuturse, aga arstid siiski julgustasid, et tema elu on seda väärt, et pingutada. Poisi teine silm ka algul ei toiminud. Nüüd juba näeb, mitte küll 100 m täpsusega, aga näeb kenasti. Seega peab Ingelpoiss jääma eluajaks toakassiks.

Opp õnnestus, aga järgmine mure oli, et milline ta siis on kui shokist toibub. Kas on nn. metsik tänavakass ja mis siis edasi saab? Kas leidub sellisele kassile kodu jne. Ja justkui tänuks on poiss suurepärane sõber algusest peale, kes ka suures valus ikka nurrus ja puges sülle. Musi ja nurrukiis igati! Tema on kõigi vastu hea ja sõbralik, puksib pead nii teistele kassidele, koertele ja ka inimesel krapsti süles. Jutukas ja juttu tal jätkub, ikka seletab ja jutustab oma lugu.

Oleme lasknud tal pikalt taastuda ja kosuda, sellepärast on poiss ka siiani vaktsineerimata/ kastreerimata. Need toimingud lähiajal plaanis, kui tema tervis kindlasti lubab. Esimene kuu ei saanud Ingel ise süüa ja toitsime teda süstlaga. Sellest sai nii tore rituaal omamoodi, et kui läksin toiduga tema tuppa, siis sättis ennast diivanisse paika ja suunurgast hakkas sülg voolama. Nüüd sööb juba kenasti ise. Isu tal siiski enne ei teki kui eelnevalt saab "rääkida" ja seletada, siis alles sööb.

Üks kena inimene ütles tabavalt poisi kohta, et suhtlemispidur sellel kassil puudub. Ingelpoiss saigi nime selle järgi, et ta on nagu teisest ilmast tagasi tulnud. Oleme ka kõigi kanalite kaudu otsinud kiisu endist kodu. Kodukass on ta kindlasti olnud - küüned olid ka tal korralikult lõigatud, nagu arstid seda teevad. Oleme kuulutanud ka vene raadios ja lehes, aga tulutult... Väike lootus veel on, et selle jutu ja piltide põhjal leiab pere kiisu üles...

Väga tänan ka Kasside Turvakodust Marioni, kes kuulutas erinevates portaalides kiisu lugu ja Kassiabi, kes on igati kiisule kaasa elanud ja tema tervenemisele nõu ja jõuga suureks abiks olnud!!!

INGELPOISS TÄNAB!

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee