MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Karoliined ja Suur Karl

Kassiabi Must Karoliine, Valge Karoliine, Punane Karoliine ja Suur Karl otsivad oma päriskodusid, nad tahavad kasvada suurteks, tublideks kassideks ning elada pikka, väärikat ja õnnelikku kassielu. Nemad nagu paljud teisedki kassilapsed on siia maailma tulnud juhuse tahtel.


Musta Karoliine, Valge Karoliine, Punase Karoliine ja Suure Karli lugu on tegelikult hästi tavaline ja lihtne – ühel ilusal kevadepäeval tuli loomasõbraliku pere õuele noor emane kodukass, kes peagi ka pojad ilmale tõi. Kiisu oli oma kodust kas tiinuse tõttu välja visatud või jooksuajal pulmitades kodutee kaotanud. Inimesed andis kassiperele süüa kuid kodu pakkuda suutsid nad üksnes noorele emasele kiisule, sest viis kassi peres oleks olnud liig.

Sedamoodi jäigi Kassiabi kassilaste viimaseks lootuseks ja pelgupaigaks. Sellepärast on ka pilt, kus nad on korviga mererannal nagu kuivale maale jõudnud merehädalised, sümboolse tähendusega. Alternatiivideks Kassiabile oleks olnud varjupaik, kuhu kassilapsed tavaliselt ka oma elu jätavad või siis eutanaasia mõnes lähimas loomakliinikus. Muidugi võib olla oleks neist ehk võinud kasvada ka tänavakassid, kelle ca 5 aastane eluiga möödunuks toidujäätmeid süües, parasiitide ja haiguste käes vaeveldes ning iga oma hetk oma elunatukese pärast valvel olles.

Must Karoliine, Valge Karoliine, Punane Karoliine ja Suur Karl on ilusad, sõbralikud, kuulekad nurrumõmmidest tüdrukud-poisid. Nad usaldavad inimest, võtavad kuulekalt ja vastuvaidlemata vitamiini ja ussirohtu. Nad armastavad süles magada ja mängida ning ninamusi anda. Nagu kassidega tegelevad inimesed teavad, peavad loomalapsed kassiema puudumisel inimest oma emaks ning loomariigis saavad oma eluga hakkama üksnes need loomalapsed, kes ema sõna kuulavad. Siinkohal tahaks muidugi pikemalt rääkida looma-emmedest ja nende asendamatust rollist järglaste kasvatamisel. Aga sellest siiski mõni teine kord, mõnes teises loos.

Meie lugu neljast kassilapsest kõneleb hoopis inimeste suhtumisest oma lemmikutesse ning kannab lihtsalt sõnumit – kui te võtate endale lemmiku, siis tuleb pakkuda talle kodu selle sõna kõige sügavamas tähenduses. Lisaks korralikule ja tervislikule toidule, igaaastastele vaktsineerimistele, tuleb hoolitseda ka selle eest, et teie lemmik ära ei kaoks, ega saaks järglasi, kellele elu ja kodu pakkumine omanikule üle jõu käib.

Kodukass on koduloom, ta sõltub inimesest, tema hoolitsusest ja tähelepanust. Ta on tundlik, delikaatne ja hooliv kaaslane, kelle seltskond ja kohalolek on väärtus. Kodukass õpetab meid leebelt ja kannatlikult olema inimestena targemad ja paremad. Hoidkem oma lemmikuid, sest nii õpime me rohkem hoidma iseennast ning muutma meid ümbritsevat maalima paremaks. Inimese kohustus selles maailmas on pakkuda enda kõrval väärikat kohta teistele olenditele, kellega ühte maailma me jagame ja kes meist sõltuvad.

Kassipoegade hooajal aprillist kuni augustini suudab Kassiabi heal juhul pakkuda peavarju maksimaalselt 100 kassipojale. Kodudeta kassipoegi on aga kordades rohkem. Hoolitsege oma koduste lemmikute eest ning püüdke aidata neid, kelle eest keegi teine ei seisa. Ehk õnnestub meil koos vähendada kodutute ja hüljatud kasside arvu.

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee