MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Kurri


Ühes väikeses Harjumaa alevikus elas pereproua koos tütre ja 7 kassiga. Elu alevikus oli muutunud raskeks, tööd ka ei olnud ja nii kolis proua koos lapsega Soome õnne otsima. Kõik 7 kassikest jäid aga maha kütmata ruumi iseenese ja külarahva hooleks. Kõige enam muretses nende saatuse pärast vaid lähim naabrimees.


Vaatama sellele, et külarahvas kassikesi ka aeg-ajalt toitis, ei suutnud nad kodukassidena külmale vastu panna. Nii nad järjest ka haigestusid. Teade kiisude õnnetust saatusest jõudis ka Kassiabini. Kassiabi tõi sealt ära kõik kassid, kellest enamus vajas kliinikus tilguti all tõsist ravi. Kiisud oli kõhnad ja rääbakad. Musta-valgega pikakarvalisel Kurril oli üks silmadest meile teadmata põhjusel ripakil väljas ja põletikus. Imekaunil ja sõbralikul Kurril opereeriti õnnetuses kaotatud silm ning tuli läbi teha ka põletikuvastane ravikuur. Vaatamata kõikidele hädadele oli Kurrike ikka optimistlik ja rõõmus ja tervitas oma heleda "kurriga" kõiki tulijaid.

*

Samal ajal helistas Kassiabile tore memmeke Tartumaalt, kes on õnnetul kombel invaliid ja kel liikumine seetõttu raskendatud. Vanaproua sooviks oli leida endale mõnus pikakarvaline sülekass, kes temale oleks seltsiliseks, kui vanaproua on üksi kodus ja ülejäänud pere tööl. Pakkusimegi siis Kurrit ja rääkisime ka Kurri õnnetusest ning samas soovist leida oma inimene, kes teda süles soojendaks ja hellitaks.


Memmeke võttis tunnijagu mõtlemisaega ja teatas siis rõõmsa uudise - tema lõplik valik ongi meie Kurri, sest nii Kurri kui memm ise on invaliidid ja pole ju kumbki selles ise süüdi, et saatus neile nõnda kuri on olnud. Pealegi on memmel ees ka endal silmaoperatsioon. Neil oleks koos tore teineteist rõõmustada ja nii kulub aeg ka kiiremini. Kurril läks veel veidi aega, sest silm ei olnud veel korralikult paranenud.

Tore memmeke aina muretses ja uuris, kuidas tema sõbrakesel läheb ja millal uude koju jõuab. Kuni eelmisel nädalal lubas arst Kurril hakata uude koju sõitma. Kurrit ootas memme juures kolme põlvkonnajagu inimesi - nii oodatud oli memme seltsiline. Kõik olid rõõmsad Kurrikese saabumise üle ja tundus, et keegi isegi ei märganud, et Kurril vaid üks silm on - nii õnnelikult säras see, mis oli alles. Kurri aina uudistas ja uuris ja kui oli oma esimesest uudishimust üle saanud, puges vaikselt-vaikselt oma sõbra memme sülle kerra - ja nurrus ja nurrus ja jutustas ja jutustas - ikka kurr ja kurr, sest kurta oli nii palju. Nii panigi memm kiisule Kurri nimeks.

Oleme ülirõõmsad, sest meie ühesilmaline Kurri jõudis OMA TÕELISESSE KOJU. Palju pikki õnnelikke päevi neile Tartumaale.

 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee