MT� KASSIABI KODULEHEK�LG

Lumehange Liisu


Lumehange Liisu on olnud kindlasti toakiisuke, kes kodu kaotanud. Selles pole kahtlust. Ta on sõbralik pärslast meenutav pikakarvaline kassike, kes pole oma nösuninakesega loodud eluks tänaval. Nii ta kõndis näljasena ja külmetavana mööda teeäärt, et ehk keegi märkab tuisus ja külmas näljasena lonkivat kassikest.


Kahjuks ei ulatanud keegi oma abistavat kätt ega andnud suutäit süüa ja ega soojagi polnud kusagilt leida. Jalad näljast nõrgad tuterdas kiisuke ikka edasi suvalises suunas, kuni vastu sõitis mürisev lumesahk, kes vaese õnnetu Liisukese suure lumevalli sisse keerutas. Mõistus ja jõud olid kadumas nii näljast kui ka valust, mida tekitas peale rullunud lumevall. Ikka viimast jõudu kokku võttes, ikka edasi ja edasi, et saaks lumest välja, sest polnud enam õhkugi, mida hingata. Kõik luud ja kondid valu täis ja kasukas läbimärg, nii jõudis punast värvi karvane peake välja matvast lumevallist ja viimase pingutuse tulemusena, tuli suust vaid õnnetu piuks ja vaevalt kiisuke enam rohkemat ise mäletas.

*

Õnn oli see, et kiisude jumal oli sel päeval kodus, sest mööda jalutas vanaproua, kes kuulis viimast õnnetut piuksu - kiisukese appihüüdu. Läks veel veidi aega, kuni proua taipas, et kuuldud piuks tuli lähedaltlumevalli sügavusest.

Lumehange Liisukene nägi nii armetu välja, et tema leidja ei uskunud, et see kassike elus ongi, kes lumevallist sai välja kaevatud. Aga oli ja kes ütleb, et pärslased ei ole ellujääjad!!! Punast värvi läbimärg ja külmunud karvatomp hakkas toasoojas kurja saatust trotsides ennast liigutama ja elumärki andma.


Leidjatädi rõõm oli piiritu, kui aru sai, et loomakesel eluvaim sees. Kuid kui shokis kassike veidi üles sulas, siis tundus talle, et peab ikka veel appi hüüdma, ikka veel ja veel ja veel - ikka kartis ta, et keegi teda ei kuule ja appi ei tule. Aga abi oli siinsamas. Vapper proua soojendas ja rahustas kiisukest ja otsis abi. Kassiabi abiga jõudis kiisuke kiiresti arstile, kus selgus, et vähemalt luud-kondid olid kiisul terved. Kiisuke ise ülimalt shokis, nälginud pikemat aega ja külmast võetud.

Järgnes pikk ravikuur, mis jõudnud õnneliku lõpuni. Lumehange Liisu on terve, kosunud ja näeb väga kaunis välja. Valmis minema uude koju. Kuna seljataga on karmid katsumused, siis vajaks rahulikku kodu. Ei sobi koju, kus väikesed lapsed, sest kardab äkilisi ja tugevaid helisid. Vajab mõistmist ja palju hellust. Usume, et selline kodu on Liisukest ootamas.

   
 

MTÜ Kassiabi | Tel: 555 71625 | E-mail: info@kassiabi.ee